Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud leping.
Vastavalt lepingule loodi Liivi ordu maa-ala ühe osa põhjal ilmalik Kuramaa hertsogiriik ja teine osa (Väina jõest põhja pool asetsev Üleväina-Liivimaa ehk Inflanty) läks Leedu suurvürstiriigi ja 1569. aastal Lublini uniooniga moodustatud Rzeczpospolita valdusse, mille valitseja oli personaaluniooniga Poola kuningas ja Leedu suurvürst.